Rinnaproteesidega seotud riskid

Kapsli kontraktuur ja kaltsifitseerumine

Proteesi ümbritsev armkude võib pärast lõikust kokku tõmbuda ja avaldada proteesile survet, mis võib põhjustada kapsli kontraktuuri. See võib tekitada valu ja raskematel juhtudel ka moonutada rinna väljanägemist. Sellisel juhul tuleb rindu korrigeerida kordusoperatsiooniga. Harvadel juhtudel võib proteesi ümbritsevas koes ladestuda kaltsium, ehk tekib kaltsifitseerumine. See üksikutel juhtudel esinev nähtus võib tekitada rinna kõvenemist ja valu.

Proteesi purunemine ja geeli difusioon

Rinnaprotees võib kirurgiliste instrumentide või trauma tõttu puruneda ja silikoongeel proteesist vabaneda, mille tagajärjeks võib olla rinna lamenemine, pehmenemine ja hellus. Geel võib jääda proteesi ümbritseva kapsli külge ning liikuda rindmistesse või kaenlaaugus asuvatesse lümfisõlmedesse ning ka mujale kehapiirkondadesse. Kui protees puruneb, tuleb see koos geelmassiga eemaldada. Kogu geeli kättesaamine võib osutuda võimatuks. Üksikutel juhtudel võib esineda geeli difusiooni, mis tähendab, et silikoon on väikeses koguses proteesist välja imbunud.

Tundlikkuse häired ja voldid

Proteeside paigaldamine võib mõjutada rindade tundlikkust, mis võib olla ajutine kuid ka jäädav. Proteesi pinnale võivad tekkida ka kortsud ning isegi voldid, mis võivad olla nähtavad ka nahapinnal, kuid see sõltub proteesi paigaldamise viisist ja kortsude tekkekohast. Suured kortsud ehk voldid võivad ärritada ning kahjustada ka naaberkudesid ning proteesi serva võib tekkida ebatasasus, mille tagajärjel võib protees puruneda või lekkida.

Hematoomid, seroom ja nekroos

Tavaliselt eemalduvad protseduurijärgselt kogunenud veri ja koevedelik dreenide kaudu või imenduvad loomulikult. Mõningatel juhtudel võivad need siiski operatsioonipiirkonda jääda. Selle tõttu võivad tekkida hematoomid ehk verevalumid või seroomid ehk koevedeliku kogunemine haava. Sellisel juhul tuleb patsiendile teha täiendavaid protseduure. Täiendavat protseduuri võib patsient vajada ka nekroosi tekkel ehk kui rinnakoed kärbuvad. Nekroos võib tekkida infektsioonist või kudede kahjustusest ning see takistab haavade paranemist.

Proteesi hülgamine ja väljakukkumine

Harvadel juhtudel ei võta patsiendi organism paigaldatud rinnaproteese omaks, mis võib tekitada proteesi hülgamist. Üksikutel juhtudel võib esineda ka proteesi väljakukkumist, mille puhul tungib protees läbi kattekudede ja tuleb nähtavale. See võib juhtuda siis, kui kattekoed on eelnevalt olnud kahjustatud, kasutatud protees on liiga suur või paigaldatud valesti. Liiga suure proteesi korral võib proteesi tugev surve põhjustada isheemiat ehk vereringe häiret. Proteesi hülgamise ja väljakukkumise puhul tuleb proteesid eemaldada ja asendada teist liiki proteesidega.

Mammograafia ja seos rinnavähiga

Proteesid võivad takistada mammograafia tegemist ehk rinnavähi varajast diagnoosimist, sest proteesid varjavad osaliselt rinnanäärme kudet. Seega peaks patsient mammograafiasse minekul radioloogi kindlasti teavitama, et tal on rinnaproteesid. Teaduslikud uuringud ei ole seni tuvastanud põhjuslikku seost silikoonimplantaatide ja rinnavähi vahel. Samas ei ole rinnasuurendusoperatsioon soovitatav kui patsiendi lähisugulastel on esinenud rinnavähki.

Anaplastiline suurerakuline lümfoom

Anaplastic Large Cell Lymphoma (ALCL)
ALCL on lümfoomi tüüp, mida on leitud rinnaproteesidega naiste rindadest. Tegu on lümfoomiga, ehk immuunsüsteemi rakkude vähiga. See ei ole rinnavähk. ALCL’i võib esineda kõigis kehaosades. ALCL’i esinemise tõenäosus rinnas on väga harv ehk 3 naist 100 miljoni inimese kohta.