Rindade suurendamine proteesimise teel

Paljud naised ei tunne end väikeste rindade tõttu piisavalt naiselikult, kuna just silmapaistvat büsti peetakse paljudes kultuurides naiselikkuse ja viljakuse sümboliks. Kõige levinum meetod rindade suurendamiseks ongi rindade proteesimine, mis tagab ennustatava ja kauakestva tulemuse. Patsiendi rindadele soovitud kuju ja suuruse andmisega saame talle pakkuda paremat enesetunnet, suuremat enesekindlust ning seeläbi ka paremat elukvaliteeti.

Peamiseks rinnasuurendusoperatsioonile tulemise sooviks on väikesed või märgatavalt ebaühtlase suurusega rinnad, mida lõikusega saab korrigeerida. Samas sobib rinnasuurendusoperatsioon ka naistele, kelle rinnad on pärast sünnitust ja imetamisperioodi vähenenud ja lõtvunud. Rinnad kahanevad ja vajuvad ka pärast suuremat kehakaalu kaotust ja vananemisprotsessi käigus ning ka sel juhul saab rindu kirurgiliselt kohendada.

Rindade suurendamise lõikust tehakse vaid täisealistele patsientidele!

Rindade suurendamiseks ja nende kuju parandamiseks lisatakse patsiendi enda rinnakoele sobiva suuruse ja kujuga protees. Proteese kasutatakse ka meditsiinilistel põhjustel eemaldatud rindade taastamisel. Rinnaproteesid on valmistatud meditsiinilsest silikoonist, mis on täidetud kas mittevoolava silikooni või soolalahusega. Proteese on kahe kujuga, ümarad ja tilgakujulised ning patsiendile valitakse välja just tema rindadele ja kehale sobiv proteesi kuju.

Ka proteesi suurus oleneb peamiselt patsiendi keha eripäradest. Kauni tulemuse saavutamiseks tuleb arvestada patsiendi rinnakoe võimalustega. Liiga väikese proteesiga ei saa tagada ilusat rinnakuju ning rinna ülaosa võib tühjaks jääda. Samas võib liiga suure proteesiga rindade kuju muutuda ebaloomulikuks ning proteeside servad võivad nähtavale tulla. Liiga suur protees võib rebestada naha aluskoe ja tekitada venitusarme ning liigsest raskusest tingitud surve võib tekitada rinnakoe õhenemise ja selle tulemusel ka lõtvumise.

Harmooniliste kehaproportsioonide saavutamiseks  peab rinna suurus olema tasakaalus keha pikkuse, rindkere ja puusade laiusega. Meie kliinikus soovitab kogenud kirurg patsiendile sobivad rinnaproteesid, millega saavutatakse ilus ja loomulik tulemus pikkadeks aastateks.

Rinnasuurendusoperatsioon on vastunäidustatud kui patsiendil on üldiselt kehv tervislik seisund, kroonilised haigused, põletikukolded organismis, kui ta on psüühiliselt ebastabiilne ning kui ta toidab rinnaga.

Rinnaproteesi paigaldamiseks tehakse sõltuvalt operatsioonitehnikast 4-5 cm pikkune sisselõige kas rinnaalusvolti, rinnanibu ümber või kaenla alla. Sisselõike kaudu tehakse proteesi paigaldamiseks looz ehk väike tasku, mille asukoht sõltub rinnakoe rohkusest. Kui patsiendil on piisavalt rinnakudet, mis proteesi kataks, siis paigaldatakse protees rinnanäärme alla. Kui patsiendil on aga vähe rinnakudet, paigutatakse protees  rinnalihase alla, mis moodustab proteesi peale lisapolstri. Haav suletakse sisemiste ja välimiste õmblustega ning nahale jäävad isesulavad õmblused.

Tavaliselt kestab lõikus 1-2 tundi. Lõikust tehakse enamasti üldnarkoosiga, ehk patsient jääb operatsioonilaual magama ja ärkab hiljem juba palatis.

Esimestel operatsioonijärgsetel päevadel peaks patsient aktiivset tegutsemist vältima. Alates kolmandast lõikusejärgsest päevast võib alustada kergemate toimetustega (näiteks auto juhtimine, poes käimine jms), kuid vähemalt kaks nädalat tuleb vältida igasuguseid pingutavaid tegevusi ja raskuste tõstmist. Sportimisega alustamine sõltub alast ja soovitav on sellega seoses konsulteerida arstiga. Tavaliselt on see lubatud umbes kuu aja möödudes.

Haavaplaastrid vahetatakse 7-10 päeva pärast lõikust ning võimalikud verevalumid imenduvad ja turse väheneb 1–2 nädala jooksul.

Kui proteesid on paigaldatud rinnanäärme alla, soovitame patsiendil ööpäevaringselt kanda spetsiaalset tugirinnahoidjat vähemalt üks kuu. Kui proteesid on paigaldatudrinnalihase alla, siis ei soovita me rinnahoidjat kuni kolm kuud pärast operatsiooni kanda.

Nahka niisutavaid kreeme võib kasutada, kuid tuleb vältida kreemi sattumist värsketele haavadele. Armikreemide kasutamist soovitame alustada, kui operatsioonist on möödas vähemalt kümme päeva. Selleks, et rinnad püsiksid pehmed, tuleks neid alates alates esimesest operatsioonijärgsest päevast kolme kuu jooksul kergelt masseerida.

Operatsiooni järel jäävad 4-5 cm pikkused armid sõltuvalt valitud operatsioonitehnikast kas rinnaalusvolti, rinnanibu ümber või kaenla alla. Armid on esialgu punased ja veidi kõrgemad, kuid 3-6 kuu möödumisel muutuvad heledamaks ja silenevad. Umbes  aasta möödumisel jääb normaalselt paranenud armi kohale natuke heledam kitsas triip. Lõpptulemus sõltub patsiendi organismi eripäradest ja armide hooldamisest. Patsientidel, kellel  esineb armide liigkasvu, saab enamasti lõpptulemust parandada lokaalse lisaprotseduuriga.

Oluline on, et patsient annaks endale aega paraneda. Tuleb mõista, et kiiremini ei saa taastuda, kui see loomupäraselt aega võtab. Samas ei tasuks karta valuvaigisteid, sest valu tõstab vererõhku ning see võib tekitada verejooksu.

Kindlasti hoiduda suitsetamisest!

Esmaste tulemuste üle saab otsustada kolme kuu möödumisel, detailid kujunevad välja poole aasta kuni aasta pärast. Meie kirurg kontrollib lõpptulemustuue kuu möödudes ning hiljem kindla intervalliga. On soovitatav, et patsient käiks tavalise sagedusega mammograafias ja ultraheliuuringutel.

Tööleminekuga ei tasuks kindlasti kiirustada, sealt eemalolekuks tuleks planeerida vähemalt üks nädal.

Iga kirurgiline protseduur on sekkumine keerulise inimorganismi toimimisse ning tähendab mõningast määramatust ja sellega kaasnevaid riske. Iga kirurgilise operatsiooniga kaasnevad suuremal või vähemal määral valulikkus, turse ja paistetus, infektsioonioht, nahatundlikkuse muutused, reaktsioon ravimitele ja meditsiinilistele materjalidele, armid ja nende pikaldase paranemise võimalus. Lisaks üldistele kirurgilistele riskidele esineb rinnaproteesimisel ka mitmeid spetsiifilisi riske.

Proteesi purunemine ja geeli difusioon

Rinnaprotees võib kirurgiliste instrumentide või trauma tõttu puruneda ja silikoongeel proteesist vabaneda, mille tagajärjeks võib olla rinna lamenemine, pehmenemine ja hellus. Geel võib jääda proteesi ümbritseva kapsli külge ning liikuda rindmistesse või kaenlaaugus asuvatesse lümfisõlmedesse ning ka mujale kehapiirkondadesse. Kui protees puruneb, tuleb see koos geelmassiga eemaldada. Kogu geeli kättesaamine võib osutuda võimatuks. Üksikutel juhtudel võib esineda geeli difusiooni, mis tähendab, et silikoon on väikeses koguses proteesist välja imbunud.

Kapsli kontraktuur ja kaltsifitseerumine

Proteesi ümbritsev armkude võib pärast lõikust kokku tõmbuda ja avaldada proteesile survet, mis võib põhjustada kapsli kontraktuuri. See võib tekitada valu ja raskematel juhtudel ka moonutada rinna väljanägemist. Sellisel juhul tuleb rindu korrigeerida kordusoperatsiooniga. Harvadel juhtudel võib proteesi ümbritsevas koes ladestuda kaltsium, ehk tekib kaltsifitseerumine. See üksikutel juhtudel esinev nähtus võib tekitada rinna kõvenemist ja valu.

Animatsioon

Tundlikkuse häired ja voldid

Proteeside paigaldamine võib mõjutada rindade tundlikkust, mis võib olla ajutine kuid ka jäädav. Proteesi pinnale võivad tekkida ka kortsud ning isegi voldid, mis võivad olla nähtavad ka nahapinnal, kuid see sõltub proteesi paigaldamise viisist ja kortsude tekkekohast. Suured kortsud ehk voldid võivad ärritada ning kahjustada ka naaberkudesid ning proteesi serva võib tekkida ebatasasus, mille tagajärjel võib protees puruneda või lekkida.

Hematoomid, seroom ja nekroos

Tavaliselt eemalduvad protseduurijärgselt kogunenud veri ja koevedelik dreenide kaudu või imenduvad loomulikult. Mõningatel juhtudel võivad need siiski operatsioonipiirkonda jääda. Selle tõttu võivad tekkida hematoomid ehk verevalumid või seroomid ehk koevedeliku kogunemine haava. Sellisel juhul tuleb patsiendile teha täiendavaid protseduure. Täiendavat protseduuri võib patsient vajada ka nekroosi tekkel ehk kui rinnakoed kärbuvad. Nekroos võib tekkida infektsioonist või kudede kahjustusest ning see takistab haavade paranemist.

Proteesi hülgamine ja väljakukkumine

Harvadel juhtudel ei võta patsiendi organism paigaldatud rinnaproteese omaks, mis võib tekitada proteesi hülgamist. Üksikutel juhtudel võib esineda ka proteesi väljakukkumist, mille puhul tungib protees läbi kattekudede ja tuleb nähtavale. See võib juhtuda siis, kui kattekoed on eelnevalt olnud kahjustatud, kasutatud protees on liiga suur või paigaldatud valesti. Liiga suure proteesi korral võib proteesi tugev surve põhjustada  isheemiat ehk vereringe häiret. Proteesi hülgamise ja väljakukkumise puhul tuleb proteesid eemaldada ja asendada teist liiki proteesidega.

Mammograafia ja seos rinnavähiga

Proteesid võivad takistada mammograafia tegemist ehk rinnavähi varajast diagnoosimist, sest proteesid varjavad osaliselt rinnanäärme kudet. Seega peaks patsient mammograafiasse minekul radioloogi kindlasti teavitama, et tal on rinnaproteesid. Teaduslikud uuringud ei ole seni tuvastanud põhjuslikku seost silikoonimplantaatide ja rinnavähi vahel. Samas ei ole rinnasuurendusoperatsioon soovitatav kui patsiendi lähisugulastel on esinenud rinnavähki.

Rinnaga imetamine

Rinnaproteesid ei takista rinnaga imetamist, kuid on tõestatud, et rinnaproteesidega naistel võib rinnapiima hulk väheneda. Rinnapiima hulka võib vähendada ka proteesi paigaldamine nibuümbruse sisselõike kaudu.

Anaplastiline suurerakuline lümfoom e. ALCL (Anaplastic Large Cell Lymphoma)

Rinnaimplantaatidega naistel on väga väike risk ALCL tekkeks. ALCL ei ole rinnavähk, vaid on harvaesinev üks mitte-Hodginsi lümfoomi tüüpidest. 2018. aastaks on maailmas diagnoositud u 600 haigusjuhtu, nendest 239 Euroopas. ALCL on tavaliselt õigeaegse avastamise korral hästi ravitav. Täiendavat lugemist: Anaplastic Large Cell Lymphoma (ALCL) Anaplastic Large Cell Lymphoma (ALCL)

Professionaalselt teostatud rinnasuurendusoperatsioon annab ilusa ja naturaalse kuju ning loomuliku tundega rinnad pikkadeks aastateks. Samas tuleb meeles pidada, et rinnaproteesid ei ole eluaegsed abivahendid. Seega võib mingil hetkel olla vajalik kordusoperatsiooniga proteeside vahetamine.

Uuringud näitavad, et probleemide tõenäosus rinnaproteesidega suureneb 8-10 aastat pärast proteeside paigaldamist. Üldiselt soovitataksegi proteese umbes 12-15 aasta möödumisel vahetada.