Kõhuplastika

Soovitame kui...

Kõhu eessein lõtvunud

Peamine põhjus, miks kõhuplastika operatsiooni kasuks otsustatakse, on rahulolematus oma alakõhuga, mille kuju ei ole dieedi ja trenniga õnnestunud muuta. Sageli on kõhulihased väljaveninud ja lõtvunud ning alakõhule on kogunenud rasvapadjake. Seda probleemi saab edukalt parandada liigsete kudede kirurgilise eemaldamisega.

Kõige sagedamini soovivad kõhuplastikast abi saada naised, kelle kõhunahk ja -lihased on pärast sünnitust või suurt kaalukaotust välja veninud ning pole esialgsesse asendisse tagasi tõmbunud. Raseduse või suure kehakaalu muutusega tekkinud venitusarmid on aga märgiks, et tegelikult on rebestatud ka naha sügavamad kihid, mis naha tagasitõmbumist takistavad. Ei tasu loota, et probleem ise laheneb, sest vanandes kaotab nahk aina enam oma elastsust.

Tavaliselt kestab lõikus 2-4 tundi. Lõikust tehakse enamasti üldnarkoosiga, ehk patsient jääb operatsioonilaual magama ja ärkab hiljem juba palatis.

Kuna operatsiooniga antakse kõhu eesseinale väike ülepinge, on paranemisperioodil patsiendi alakõht õrn, mistõttu on normaalne, et patsiendid end sel ajal veidi ettepoole kaldu hoiavad. Haavade kokkukasvamine kestab tavaliselt kuni 14 päeva, mille jooksul tuleks hoiduda kõhulihaseid- ja nahka pingutavatest tegevustest.

Tööleminekuga ei tasuks kiirustada, sealt eemalolekuks tuleks planeerida umbes kaks nädalat.

Kõhuplastika annab parima tulemuse patsiendile, kes on normaalses kehakaalus, ülekaalulise patsiendi puhul annab operatsioon rahuldava tulemuse, aitab parandada figuuri ja kergendada keha eest hoolitsemist.

Detailsem informatsioon operatsiooni kohta

Miks kõhuplastika operatsiooni tehakse?

Peamine põhjus, miks kõhuplastika operatsiooni kasuks otsustatakse, on rahulolematus oma alakõhuga, mille kuju ei ole dieedi ja trenniga õnnestunud muuta. Meie kliinikusse pöördunud patsientidele on muret teinud nende lõtvunud ja venitusarmidega kõhunahk, mis on mõjutanud ka nende enesetunnet ja tekitanud tahtmise oma keskkosa riietega pidevalt varjata. Sageli on kõhulihased väljaveninud ja lõtvunud ning alakõhule kogunenud rasvapadjake. Seda probleemi saab edukalt parandada liigsete kudede kirurgilise eemaldamisega.

Kes tavaliselt kõhuplastika operatsiooni teha lasevad?

Kõige sagedamini soovivad kõhuplastikast abi saada naised, kelle kõhunahk ja -lihased on pärast sünnitust või suurt kaalukaotust välja veninud ning pole esialgsesse asendisse tagasi tõmbunud. Raseduse või suure kehakaalu muutusega tekkinud venitusarmid on aga märgiks, et tegelikult on rebestatud ka naha sügavamad kihid, mis naha tagasitõmbumist takistavad. Ei tasu loota, et probleem ise laheneb, sest vanandes kaotab nahk aina enam oma elastsust.

Kõhuplastika operatsiooni tehakse vaid täisealistele patsientidele!

Kuidas kõhuplastika operatsiooni tehakse?

Operatsiooni käigus tehakse horisontaalne sisselõige kubemepiirkonna kohale, sisselõige ulatub mõlemalt poolt kuni puusaluuni. Ringikujulise lõikega vabastatakse patsiendi naba.

Klassikalise kõhuplastika kõrval on võimalik teha ka osalist kõhuplastikat, mille puhul tehakse väiksem sisselõige, naba asukohta seejuures ei muudeta! (See on eriti sobilik kõhu alaosa probleemide korral.)

Seejärel eraldatakse sisselõigete kaudu nahk ja kõhupiirkonna pealmised rasvkoed allpool asuvatest lihastest ja tugikudedest. Kirurg pingutab patsiendi kõhulihaseid ja tugikudesid, tõmbab üleliigse naha ja rasvkoe allapoole ning eemaldab need. Kõik koed kinnitatakse mõõduka pinge all kihiti. Kui patsiendi naba vabastati, kinnitatakse see uude asukohta.

Patsiendi naha alla paigaldatakse vedeliku väljavooluks dreenid, mis jäävad haavadesse kuni ööpäevaks. Opereeritud piirkonnale asetatakse ka elastne side.

Kui kaua operatsioon kestab?

Tavaliselt kestab lõikus 2-4 tundi. Lõikust tehakse enamasti üldnarkoosis, ehk patsient jääb operatsioonilaual magama ja ärkab hiljem juba palatis.

Milline on operatsiooni taastumisprotsess?

On väga oluline, et patsient hakkaks end juba päev pärast operatsiooni ettevaatlikult liigutama, et parandada kogu keha vereringet ja vältida trombide teket. Liiga aktiivset toimetamist tuleks aga esialgu vältida.

Pärast kõhuplastika operatsiooni on ootuspärane, et haavad 3-4 päeva jooksul veritsevad. Umbes nädal pärast operatsiooni võib mõningatel juhtudel ka koevedelik kõhunaha alla kogunema hakata. Seda tuleks hoolikalt jälgida, sest koevedelik võib vajuda haava piirkonda ja takistada selle normaalset kokkukasvamist. Kui patsient tunneb alakõhtu kogunevat vedeliku loksumist, siis tuleb pöörduda tagasi arsti poole, et vedelik eemaldada.

Kuna kõhuplastika haav asub hügieeniliselt kriitilises piirkonnas, on väga oluline jälgida kehapuhtust. Alates kolmandast operatsioonijärgsest päevast peaks patsient iga päev vähemalt korra duši all käima.

Kuna operatsiooniga antakse kõhu eesseinale väike ülepinge, on paranemisperioodil patsiendi alakõht õrn, mistõttu on normaalne, et patsiendid end sel ajal veidi ettepoole kaldu hoiavad. Haavade kokkukasvamine kestab tavaliselt kuni 14 päeva, mille jooksul tuleks hoiduda kõhulihaseid- ja nahka pingutavatest tegevustest. Õmblused eemaldataksegi üldjuhul teise nädala lõpuks, pärast mida võib ka koormust suurendada.

Esimese nädala jooksul on soovitatav vältida ka seksi, sest liigne erutus võib tekitada lisaturseid ja verevalumeid. Kolme nädala jooksul peaks vältima treeninguid ning sauna. Opetatsiooni lõpptulemust saab hinnata umbes 6 kuu möödudes.

Peamine on, et patsient annaks endale aega paraneda. Tuleb mõista, et kiiremini ei saa taastuda, kui see loomupäraselt aega võtab. Samas ei tasuks karta valuvaigisteid, sest valu tõstab vererõhku ning see võib tekitada verejooksu.

Kindlasti hoiduda suitsetamisest!

Millal pärast operatsiooni tööle saab naasta?

Tööleminekuga ei tasuks kiirustada, sealt eemalolekuks tuleks planeerida umbes kaks nädalat.

Millised on operatsiooni riskid?

Iga kirurgiline protseduur on sekkumine keerulise inimorganismi toimimisse ning tähendab mõningast määramatust ja sellega kaasnevaid riske. Iga kirurgilise operatsiooniga kaasnevad suuremal või vähemal määral valulikkus, turse ja paistetus, infektsioonioht, nahatundlikkuse muutused, reaktsioon ravimitele ja meditsiinilistele materjalidele, armid ja nende pikaldase paranemise võimalus.

Lisaks üldistele kirurgilistele riskidele esineb kõhuplastika operatsioonil ka mitmeid spetsiifilisi riske.

Naha ja kudede tundetus

Opereeritud piirkonna närvid võivad protseduuri käigus viga saada, mis võivad naha ja koed tundetuks muuta. Enamasti on see aga ajutine ning kaob aja möödudes.

Armid

Operatsiooniga jääb alakõhule horisontaalne kaarekujuline arm, kirurg püüab haava paigutada sedasi, et see ei jääks päevitusriiete ega pesu alt paistma. Kui operatsiooni tehakse koos naba siirdamisega, jääb ka naba ümber ringikujuline arm.

Armid jäävad punakas-roosaks veel mitu kuud pärast lõikust, kuid need tasanduvad järk-järgult ning umbes aasta pärast jääb parimal juhul alles vaid peenike hele joon. Armide paranemisele aitab väga hästi kaasa ka spetsiaalse haavakreemi kasutamine.

Kui kaua operatsiooni mõju kestab?

Kõhuplastika annab parima tulemuse patsiendile, kes on normaalses kehakaalus, ülekaalulise patsiendi puhul annab operatsioon rahuldava tulemuse, aitab parandada figuuri ja kergendada keha eest hoolitsemist.

Kõhuplastika ei lahenda ülekaalulisuse probleemi ega ole rasvtõve ravimeetod.

Naised, kes plaanivad veel sünnitada, võiksid kõhuplastika operatsiooni edasi lükata. Operatsioon ei mõjuta küll lapse saamise võimet, kuid uus rasedus põhjustab jällegi tugevat venitust ning vähendab juba läbitud operatsiooni tulemust.

Kõhuplastika ei lahenda ülekaalulisuse probleemi ega ole rasvtõve ravimeetod.

Protseduurist

  • Operatsiooni kestvus: 2-4 tundi

  • Anesteesia: üldnarkoos

  • Tööle: kahe nädala pärast

Protseduuri maksumus

Hind alates: 3300 €

Järelmaks alates: 97 € / kuu

Järelmaksu taotlemine ja tingimused

Tule konsultatsioonile

Vaata lisaks